Ettevõttest
Eesti Raudtee:
- arendab ja hoiab korras 1191 km raudteed, 61 jaama ja 135 reisijate ooteplatvormi
- vastutab raudtee efektiivse liiklusjuhtimise ja ohutuse eest
- tegutseb regiooni raudteealase kompetentsikeskusena
Eesti Raudtee ajalugu ulatub aastasse 1870. Alates 2009. aastast oleme riigi omandis tegutsev äriühing, mis vastutab raudtee administreerimisega seotud ülesannete eest. Eesti Raudtee tagab raudteetaristu sujuva opereerimise, majandamise ja hoolduse ning efektiivse liikluskorralduse. Lisaks vastutab ettevõte raudteetaristu toimimise ja arenduse eest ning on partneriks naaberriikide raudteedele piiriüleste küsimuste lahendamisel ja standardite kokkuleppimisel.
Raudteetaristu omanikuna on Eesti Raudteel keskne roll kogu transiidisektori funktsioneerimisel ning vastutus tagada õiglane konkurentsiolukord nii kauba- kui ka reisijateveol. Riigile kuuluva ettevõttena lähtub Eesti Raudtee oma tegevuses riiklikust transpordi arengukavast.
Kõrgetasemelist raudteeveoteenust on võimalik pakkuda ainult turvalises liikluskeskkonnas. Pidev panustamine infrastruktuuri arengusse ja korrashoidu tagab tingimused kvaliteetseks ja ohutuks rongiliikluseks nii kauba- kui reisijateveol. Ohutu ja tõrgeteta raudteeliikluse tagamiseks toimub raudteel töö 24/7. Eesti Raudteel on tugev päästevõimekus ning -tehnika ning pidev valmisolek kriisisituatsioonideks.
Ettevõttel on kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001 ja keskkonnajuhtimissüsteemi standardi ISO 14001 sertifikaadid ning oleme Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ja Ausa Ettevõtluse Võrgustiku liikmed.
2024. aasta 1. jaanuari seisuga töötab Eesti Raudteel 700 oma ala spetsialisti.
Eesti Raudtee visioon on saada regiooni kõige kaasaegsemaks raudteetaristu ettevõtteks. Seda eesmärki toetavad ka ettevõtte väärtused: koostöö, ausus, uuendusmeelsus ja professionaalsus.
Eesti Raudtee juhtpõhimõtted
Igale Eesti Raudtee üksusele püstitatakse eesmärgid ja tegevuskavad, mis garanteerivad ettevõtte juhtimissüsteemi pideva parendamise. Juhtpõhimõtted on ettevõttes kõigile töötajatele ja meie organisatsiooni heaks töötavatele partneritele kohustuslikuks järgimiseks.
Juhatus
Nõukogu: Rene Varek (esimees), Indrek Laineveer, Hannes Luts, Kaupo Raag, Anvar Salomets
Nõukogu esimehe tasu ühes kalendrikuus on 1500 eurot ja liikme tasu 750 eurot. Täpsem info majandustulemuste all nõukogu aruannetes.
Auditikomitee:
Roman Laidinen (esimees), Indrek Laineveer, Kaur Kajak
Nõukogu ohutuskomitee:
Indrek Laineveer, Tamo Vahemets (esimees), Dago Antov, Viktor Saaremets, Sirle Loigo
Struktuur
Nõukogu
Riskijuhtimise ja siseauditi osakond
Juhatus
Digitaliseerimise ja innovatsiooni osakond
Telekomi ja turvangusüsteemide amet
Teeamet
Elektrivõrkude amet
Kinnisvara haldusosakond
Tehnikaosakond
Projektiosakond
Raudtee ehitusosakond
Rajatiste ehitusosakond
Juhtimiskeskus
Rongiliikluse planeerimise osakond
Jaamatöö osakond
Liikluse automatiseerimise osakond
Arendus- ja tehnoloogiaosakond
Turvaosakond
Päästerong
Eelarve- ja analüüsiosakond
Raamatupidamise osakond
Hankeosakond
Rahahalduse osakond
Dokumendihalduse osakond
Rahvusvaheliste suhete osakond
Kommertsosakond
Investeeringute osakond
Personaliosakond
Õigusosakond
IT osakond
Infoturbeosakond
Kommunikatsiooni osakond
Kvaliteedijuht
Majandustulemused
| Tulemus | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 |
| Kohalike vedude maht, miljonit tonni | 2,1 | 1,3 | 1,8 | 2,6 | 2 |
| Rahvusvaheliste vedude maht, miljonit tonni | 11,1 | 10,2 | 10,9 | 5,2 | 2,1 |
| Kohalike reisijate arv, miljonit reisijat | 7,0 | 5,0 | 5,2 | 7,1 | 7,8 |
| Rahvusvaheliste reisijate arv, miljonit reisijat | 0,11 | 0,02 | 0 | 0 | 0 |
| Finantsnäitajad | |||||
| Müügitulu, miljonit eurot | 39,5 | 31,1 | 32,8 | 29,4 | 28,6 |
| Puhaskasum, miljonit eurot | 8,9 | 7,1 | 0 | 0 | 0 |
| Omakapital, miljonit eurot | 159,0 | 176,1 | 176,1 | 176,1 | 176,1 |
| Investeeringud, miljonit eurot | 31,5 | 32,0 | 34,9 | 55,6 | 83,9 |
| Varad kokku, miljonit eurot | 342,6 | 356,9 | 374,4 | 417,4 | 489,8 |
| Kulumi-eelne ärikasum (EBITDA), miljonit eurot | 29,7 | 32,7 | 22,4 | 23,6 | 23,8 |
Ajalugu
Esimene raudtee Eestis avati liikluseks 5. novembril 1870. aastal Paldiski - Tallinn - Narva - Gatshina lõigul. See kuupäev tähistab Eesti Raudtee sündi. Samal aastal ühendati St Peterburg - Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gatshinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega. Tänu Balti raudteele hakkas kiiresti arenema praktiliselt jäävaba Tallinna sadam, kuhu ehitati tolle aja kohta suur viljaelevaator.
Iseseisev Eesti Vabariigi Raudtee (EVR) moodustati 15. novembri 1918. aasta Eesti Vabariigi teedeministri käskkirjaga Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude baasil. Noor Eesti Vabariik rajas juba 1920. aastatel algul uusi raudteeliine. 1924. aastal avati Tallinna-Pääsküla raudteelõigul regulaarne elektrirongiliiklus valminud kontaktvõrgus. 1931. aastal valmis laiarööpmeline raudtee Tartu - Petseri ning Eesti sadamad sai otseühenduse Venemaa keskpiirkondade ja Ukrainaga.
Uudised
Sponsorlus
AS Eesti Raudtee lähtub sponsorlustegevuses põhikirja punktist 5.5.9, mille kohaselt peab ettevõtte poolt makstav annetus või toetus kaasa aitama Aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele.
Toetuse andmisel eelistatakse raudtee ja raudteealase tegevuse ning avaliku huviga seotud valdkondi.
Nõukogu 8.05.2023 otsus nr 181/3
Maksta MTÜ-le Eesti Muuseumraudtee muuseumi tegevuse toetamiseks 5000 eurot ning annetada 100 kasutatud tammepuuliiprit.
Nõukogu 21.03.2022 otsus nr 153/9
1. Maksta MTÜ-le Eesti Muuseumraudtee muuseumi tegevuse toetamiseks 15 000 eurot.
2. Eraldada 6000 eurot Eesti Raudtee tegevusvaldkonnaga seotud erialade üliõpilastele stipendiumite väljamaksmiseks 2022. aastal.
Nõukogu 12.02.2021 otsus nr 132/7
Maksta 2021. aastal Eesti Raudtee tegevusvaldkonnaga seotud erialadel õppivatele Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilastele stipendiume kogusummas kuni 10 000 eurot.
Nõukogu 04.05.2021 otsus nr 138/7
Maksta MTÜ-le Eesti Muuseumraudtee muuseumi tegevuse toetamiseks 15 000 eurot.
Nõukogu 25.03.2020 otsus nr 120/5
Maksta MTÜ-le Eesti Muuseumraudtee muuseumi tegevuse toetamiseks 15 000 eurot, millele lisandub tulumaks.
Nõukogu 14.09.2016 otsus nr 69/10
Maksta 2000 eurot Endiste Raudteelaste MTÜ-le põhikirja järgsete tegevuste finantseerimiseks, millele lisandub tulumaks 500 eurot.
Nõukogu 16.03.2016 otsus nr 65/12
Annetada Sihtasutusele Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Raudteemuuseumi kogude täiendamiseks Eesti raudtee ajaloo jäädvustamise ja tutvustamise eesmärgil Eesti Raudtee tegevuseks kasutuskõlbmatu dresiin ja semafori tiivad.
Juhatuse 28.04.2015 otsus nr 267/9
Vastavalt nõukogu 25.03.2015 otsusele nr 46/13 maksti Endiste Raudteelaste MTÜ-le põhikirja järgsete tegevuste finantseerimiseks kuni 6500 eurot, millele lisandub tulumaks.
Lähtudes AS Eesti Raudtee nõukogu 28.03.2014 otsusest nr 30/7 annab juhatus teada alljärgnevate toetuste maksmisest:
- Endiste Raudteelaste MTÜ-le maksti toetust 5000 eurot põhikirjajärgseteks ühistegevusteks ning 600 eurot uue arvuti soetamiseks ja IT süsteemide uuendamiseks, kogusummas 5600 eurot, millele lisandub tulumaks 1488,61 eurot;
- MTÜ-le Robotex maksti 1000 eurot ürituse Robotex 2014 toetuseks, millele lisandub tulumaks 265,82 eurot.
- MTÜ-le Raudtee Kultuuriselts maksti 10 000 eurot põhikirja järgsete tegevuste finantseerimiseks, millele lisandub tulumaks 2658,23 eurot.
- Eesti Raudteelaste Ametiühingule maksti toetust alljärgnevalt:
- 02.08. - 03.08.2014 toimuvate Raudteelaste Suvepäevade korraldamiseks summas 3500 eurot, millele lisandub tulumaks summas 930,38 eurot;
- 21.10. - 23.10.2014 toimuva ametiühingu tegevuse alase rahvusvahelise teaduslik-praktilise konverentsi läbiviimiseks summas 6000 eurot, millele lisandub tulumaks summas 1594,94 eurot.
Juhatuse 10.05.2013 otsus nr 165/6
Maksta 6500 eurot Endiste Raudteelaste MTÜ-le põhikirja järgsete tegevuste finantseerimiseks, millele lisandub tulumaks 1727,85 eurot.
Nõukogu 05.04.2012 otsus nr 105/6
- Maksta 10 000 eurot MTÜ-le Eesti Muuseumraudtee, toetades muuseumi ajaloolise veduri TU4-800 remonti ja moderniseerimist.
- Maksta 10 000 eurot Endiste Raudteelaste MTÜ-le põhikirja järgsete tegevuste finantseerimiseks, millele lisandub tulumaks 2658,23 eurot.
- Toetada projekti „Kinorong Tallinn-Tartu-Tallinn“ summas 7000 eurot, millele lisandub tulumaks 1860,76 eurot.
Nõukogu 15.09.2011 otsus nr 100/5.4
Maksta toetust maksimaalselt 4928 eurot SA-le Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond, s.h maksimaalselt 4480 eurot Tallinna Tehnikaülikooli ühe magistri- ja kahe bakalaureuseõppe stipendiumide väljamaksmiseks ning 10% nimetatud summast, s.o maksimaalselt 448 eurot TTÜ Arengufondi haldamiskulude katteks, vastavate stipendiumikandidaatide leidumisel kooskõlas SA-ga TTÜ Arengufond sõlmitavale koostöölepingule.
Nõukogu 06.04.2011 otsus nr 93/5
Maksta 12 800 eurot Haapsalu Linnavalitsusele Raudteemuuseumi kogude täiendamiseks ja korrastamiseks.
Nõukogu 08.04.2010 otsus nr 74/7
Maksta kuni 70 000 krooni toetust Tallinna Tehnikaülikooli magistri- ja bakalaureuseõppe stipendiumide maksmiseks vastavalt TTÜ Arengufond SA-ga sõlmitavale koostöölepingule
Nõukogu 09.04.2009 otsus nr 64/7
Maksta 65 000 krooni toetust Tallinna Tehnikaülikooli doktori- ja magistriõppe stipendiumide (mis koos tulumaksuga moodustab 78 650 krooni) maksmiseks vastavalt TTÜ Arengufond SA-ga sõlmitud koostöölepingutele.
Toetada Kaukaasia eestlaste laulukoori 60 000 krooniga rongipiletite ostmisel sõiduks Tallinna juubelilaulupeole. Koos tulumaksuga moodustab kulu 75 949 krooni.
Nõukogu 07.02.2008 otsus nr 47/5
Maksta 2008. aastal toetust 65 000 krooni, mis koos tulumaksuga moodustab 78 650 krooni, Tallinna Tehnikaülikooli doktori- ja magistriõppe stipendiumide maksmiseks, jätkates TTÜ Arengufond SA-ga sõlmitud koostöölepinguid.
Toetuse maksmise aluseks on 2000. aastal TTÜ Arengufondiga 10 aastaks sõlmitud koostöölepingud. Sellega osutab ettevõte kaasabi kõrgkoolile Eesti Raudteega seonduvate erialade spetsialistide ettevalmistamisel.