Projektid

Raudtee nagu igasugune taristu vajab pidevat investeerimist ja uuendamist. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on ühtekuuluvusfondist saadud toetuste abil õnnestunud kapitaalselt remontida sadu kilomeetreid raudteed ning seda ümbritsevat taristut. See tegevus jätkub, kuna suur osa raudteest pärineb siiski praegugi veel 1960. aastatest.

Investeerimisprojektide eesmärk on jätkusuutliku transpordi tagamine. Prioriteediks on ka keskkonnasõbralike ning madala mürataseme ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede, meretranspordi, sadamate jm eri transpordiliikide ühendamine, lennujaamade taristu arendamine ja parandamine, soodustamaks säästvat piirkondlikku ja kohalikku liikuvust.


Käimasolevad projektid

21,1 mln eurot, EL toetusemäär 85%
2018 II kvartal – 2023 suvi

logo

Lääne-Harju raudtee rekonstrueerimise (Tallinn-Keila-Paldiski; Klooga-Kloogaranna; Keila-Riisipere-Turba) projektiga paralleelselt toimub kogu läänesuunal uue liiklusjuhtimissüsteemi (LJS) ehitus.

Suurema osa liiklusjuhtimise uuendamise töödest teostab Soome ettevõte Mipro OY, kellega sõlmiti töövõtuleping 2018.a suvel. Lääne-Harju piirkonda jäävate jaamade ja jaamavahede liiklusjuhtimise olemasolevad releepõhised süsteemid on amortiseerunud (ehitatud ajavahemikul 1958-1981) ning pärinevad endise NSVL militaartööstuse sektorist. Samuti on amortiseerunud toiteahelad ja muud liinirajatised. Projekti eesmärgiks on kõikide  LJS süsteemide väljavahetamine piirkonnas.

Juba 2019.a. käivitasime uue liiklusjuhtimise süsteemid Klooga ja Riisipere jaamas ning 2020.a. Keila, Vasalemma ja Paldiski jaamas. 2021.a. rajatakse uus liiklusjuhtimissüsteem Balti jaama ja Pääsküla – Balti jaama lõigule ning 2022.a. uuendatud Pääsküla jaama ja Keila- Pääsküla kaheteelisele lõigule.

Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimise tulemusena valmib kogu Lääne-Harju piirkonna liikluse juhtimiseks uus ja mikroprotsessortehnoloogial põhinev kaasaegne rongide liiklusjuhtimise süsteem ning piirkonna raudteeülesõidud varustatakse fooride ning tõkkepuudega.

AS Eesti Raudtee soovib seeläbi suurendada raudtee läbilaskevõimet, tõsta liiklusjuhtimise ja muude tehnosüsteemide toimepidevust, ohutuse- ja turvalisuse taset ning muuta raudtee haldamine, sellel opereerimine ning kasutus maksimaalselt tõhusaks ja automatiseerituks.

25 mln eurot, EL toetuse määr 85%
01.06.2015 – 31.12.2021

logo

Tapa-Tartu raudteelõigu rekonstrueerimine ca 57 km ulatuses (terve lõik on 110 km), 17 ülesõidukoha remont. Tapa-Tartu raudtee rekonstrueerimise projekti eesmärgiks oli raudteelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse tagamine reisirongidele kuni 120 km/h ja kaubarongidele kuni 80 km/h.

2,4 mln eurot, EL toetusmäär 40%
29.08.2019 - 31.12.2023

29.augustil 2019 allkirjastasid AS Läti Raudtee (LDz) ja AS Eesti Raudtee (ER) toetuslepingu innovatsiooni ja võrkude rakendusametiga (INEA) ühisprojekti "Koostalitlusvõimeline raudteesüsteem Balti riikides" rakendamiseks.

Ühisprojekti eesmärgiks on Eesti ja Läti teabevahetussüsteemide uuendamine, millega viiakse vedude jälgimise süsteemid igas Balti riigis kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ ning Komisjoni määrustega 1305/2014 ja 454/2011.

Ühisprojekti üldeesmärgid on:
- Baltimaade ühtse raudteeteabesüsteemi väljaarendamine ja kasutuselevõtmine, et saavutada raudteeteabesüsteemi koostalitlusvõime Balti riikide raudteevõrgustiku ja Euroopa Liidu standardse nominaalse rööpmelaiusega raudteevõrgustiku vahel (1435 mm)
- anda raudteeveo äriprotsessile teabevahetusega seotud tuge, mis parandaks märgatavalt veoteenuste kvaliteeti Baltimaade raudteevõrgustikus;
- arendada välja kolme Balti riigi raudteeteabesüsteemi koostalitlusvõime, mis ühildub Venemaa raudteeteabesüsteemiga ning on kooskõlas ELi õigusaktide (TAF-TSI ja TAP-TSI) ja SMGSi nõuetega.

Projekt hõlmab raudtee-kaubaveokoridori (Baltic (RFC8)) jaoks vajalikku funktsionaalsust:
- Infrastruktuuri teabe toomine;
- Suutlikkuse planeerimine, koordineerimine ja levitamine;
- Infrastruktuurimaksude kehtestamine;
- Rongi liikumise teave.

 

38,5 mln eurot, EL toetusemäär 85%
2017 II kvartal – 2023 suvi

logo

Lääne-Harju raudtee rekonstrueerimise projekti peamiseks eesmärgiks on aastatel 2017 - 2023 läänesuuna raudteeliinide (Tallinn-Keila-Paldiski; Klooga-Kloogaranna; Keila-Riisipere-Turba) rekonstrueerimine. AS Eesti Raudtee soovib seeläbi suurendada raudtee läbilaskevõimet, tõsta  ohutuse- ja turvalisuse taset ning muuta raudtee haldamine, sellel opereerimine ning kasutus maksimaalselt tõhusaks.

Raudtee ehitustööd algasid 2017. aasta kevadel Vasalemma ja Riisipere jaamades ning jätkusid suvel Urda-Keila raudteelõigule, sügisel liiguti Klooga-Paldiski lõigule. 2018. aastal toimusid Tallinna-Pääsküla mõlema peatee, Keila jaama uue reisijate platvormi ning selle juurde kuuluva rööbastee ehitus. 2019. aastal tehti ehitustöid Klooga, Keila jaamades. 2020. aastal lõpetati Keila jaama uuendamistööd ja rekonstrueeriti Paldiski jaam, samuti tehti Pääskülas ja Keilas ettevalmistustööd Keila-Pääsküla teise peatee ehituseks. 2021.a. jõuavad ehitustööd Balti jaama, ehitatakse Tallinnas üle Paldiski mnt uus sild, ehitame Balti jaama täiendavad rööbasteed ja ooteplatvormid, kõik Balti jaama reisronge teenindavad rööbasteed saavad kontaktvõrgu. 2021.a. algavad Keila-Pääsküla 2. peatee ehitustööd.

Projekt koosneb järgnevatest suurematest osaprojektidest:
1. Raudtee kapitaalremont kõikidel Lääne-Harju liinidel.
2. Tallinn-Balti jaama laiendamine, mille tulemusena rajatakse üle Paldiski maantee täiendav viadukt, ehitatakse täiendav raudteelõik kuni Kitseküla peatuseni, rajatakse Balti jaama uued seisuteed, kontaktvõrk, platvormid ja käiguteed.
3. Pääsküla-Keila 2. peatee rajamine, mille tulemusena rajatakse puuduv teine rööpapaar Keila-Valingu ca 2,7 km ja Laagri-Pääsküla ca 3,8 km vahelistele raudteelõikudele, ehitatakse ümber Pääsküla ja Keila jaamad. 2. peatee osaprojekti raames ehitatakse uued sillad üle Keila jõe, Pääsküla jõe ja Topi liiklussõlme, ehitatakse täiendavad ooteplatvormid Laagris, Keilas ja Urdas.
4. Paldiski raudteejaama laiendamine, mille tulemusena pikendatakse Paldiskis jaamateid, ehitatakse ringi reisijate ooteplatvorm ning rajatakse täiendav seisutee reisirongidele.
5. Pääsküla raudteejaama laiendamine (sh raudteetööd ja kontaktvõrk).

Mahukate investeeringute tulemus on ajavõit läbi tihedama rongigraafiku, moodsad digitaalsete infotabloodega ooteplatvormid, paranev reisijate ligipääsetavus ning ka paremad kaubaveo võimalused. Oma elutsükli lõpus olevate detailide väljavahetamine ning uute materjalide kasutamine suurendab raudteeliikluse ohutust ja töökindlust ning vähendab raudteeliiklusest tulenevat müra.

11,4 mln eurot
2018 II kvartal – 2022 IV kvartal

Projekti eesmärgiks on Tallinn – Tartu raudteelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse võimaldamine reisirongidele kuni 135 km/h ja kaubarongidele kuni 80 km/h. Raudtee rekonstrueerimine planeeritakse Tapa – Tartu raudteeliinil orienteeruvalt 11 kilomeetri ulatuses (Tabivere – Kärkna lõigul). Ühe olulisema suurema tööna on plaanis rajada uus raudteesild üle Emajõe.

Lisaks panustatakse täiendavatesse ohutusmeetmetesse – ülesõitudele lisatakse tõkkepuud, enimkasutatavatele ülekäikudele paigaldatakse foosignalisatsioon, parendatakse valgustust ning ohtlikes kohtades piiratakse raudtee aiaga.

24,1 mln eurot, ÜF kaasfinantseering 11,2 mln eurot
2018 III kvartal – 31.12.2021

logo

Projekti eesmärgiks on Tapa – Narva raudteelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse võimaldamine reisirongidele kuni 135 km/h ja kaubarongidele kuni 80 km/h. Raudtee rekonstrueerimine planeeritakse Tapa – Narva raudteeliinil orienteeruvalt 54 kilomeetri ulatuses (Tapa – Kadrina ja Kabala – Jõhvi lõikudel).

Lisaks panustatakse täiendavatesse ohutusmeetmetesse – ülesõitudele lisatakse tõkkepuud, enimkasutatavatele ülekäikudele paigaldatakse foosignalisatsioon, parendatakse valgustust ning ohtlikes kohtades piiratakse raudtee aiaga.

Rahvusvahelise reisirongiliikluse parendamiseks renoveeritakse Narva madal ooteplatvorm.


Tehtud projektid

7,7 mln eurot
Jaanuar 2018 - 31.12.2019

Riisipere-Turba raudtee rajamine. Uue raudtee rajamine toimus valdavas osas olemasolevale raudtee trassile, kuhu ehitati uus muldkeha ülemine kiht ning sellele raudtee pealisehitis ja kontaktvõrk. Reisirongide maksimaalseks kiiruseks taastataval lõigul planeeriti kuni 140 km/h, raudteetrass kavandati nii reisijatevedu kui kaubavedu võimaldavana. Lõigule rajati ühetasandilised ülesõidud Nissi teele (riigimaantee nr 11162) ja Kivitammi teele (riigimaantee nr 11165), säilitati läbipääs raudtee alt Veetõusme teel. Samatasandilised ülesõidukohad varustati automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuudega. Turba alevikku rajati 138m pikkune reisijate ooteplatvorm, mille mõlemasse otsa rajati kergliikluse tarbeks käiguteed ning Riisipere poolsesse otsa raudteeülekäigukoht.

23,8 mln eurot, EL toetuse määr 83,4%
01.09.2010 - 25.02.2015

Kontaktvõrgu rekonstrueerimistööde eesmärgiks oli tagada kvaliteetsed tingimused reisirongiühenduse korraldamiseks Eesti Liinirongid AS-i opereeritavatel liinidel ja raudtee kontaktvõrgu vastavus uute rongide teenindamiseks vastavalt kehtivatele tehnilistele nõuetele. Lisaks eeltoodule loodi eeldused reisirongide liikumistiheduste ning -kiiruste kasvuks tulevikus.

Kontaktvõrgu renoveerimisel asendati kõik kontaktvõrgu elemendid, sh kandetoed ja –konstruktsioonid, trossid ja juhtmed, isolaatorid, muud liiniseadmed. Kokku 84 km elektrifitseeritud raudteed, mis on 38% elektrifitseeritud raudteede kogupikkusest. Kontaktvõrk rekonstrueeriti kiirusele, mis võimaldab reisirongidel sõita peateedel kuni 160 km/t. Kasutati lahendusi, mis vähendavad edaspidi kontaktvõrgu hoolduse ja remondi kulutusi ning aega. Tööde käigus rajati veoalajaama uued hooned, paigaldati uued jaotusseadmed, mis ühendati olemasolevate liinidega ning demonteeriti vanad jaotusseadmed. Projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagamiseks soetati hooldussõiduk kontaktvõrgu kontrolli ning hooldus- ja remonditööde läbiviimiseks. Kontaktvõrgu hooldussõiduk võimaldab tagada kontaktvõrgu häireteta töö ja kiire liikluse taastamise kontaktvõrgu rikete või avariide korral.

15,9 mln eurot, EL toetuse määr 80,61%
01.11.2011 – 31.12.2013

Projekti eesmärgiks oli viia AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuur Tallinn - Keila - Paldiski, Klooga - Klooga-Ranna ning Keila - Riisipere raudteelõikude jaamavahedel vastavusse sõidukiirustega kuni 120 km/h reisirongidele ja 80 km/h kaubarongidele tagades seejuures ohutu ja mugava raudteeliikluse. Selleks renoveeriti Tallinn-Keila-Paldiski, Klooga - Klooga-Ranna ning Keila-Riisipere liinidel peateed jaamavahedes. Koos rööbasteede renoveerimisega teostatti ka remondilõikudel asuvate raudteeülesõidukohtade katete remont.


Elektrifitseerimine

Eesti Raudtee on vastutustundlik ettevõte ning lisaks meie peamisele eesmärgile ehk raudteetaristu teenuse heale kvaliteedile nii reisijate kui kaubavedajate tarvis, on meie eesmärk vähendada raudteetranspordi kahjulikku mõju keskkonnale. Elektriraudtee on üks keskkonnasäästlikumaid transpordiliike.
Eesti on võtnud endale eesmärgi aastaks 2030 katta ca 14% transpordisektori energia kasutamisest taastuvatest allikatest. Sellest mahust kolmandik on planeeritud katta elektriraudteeliikluse mahu kasvuga. Elektriraudtee laiendamise eelduseks on olulises mahus kontaktvõrgu laiendamine.
Elektriraudtee esimeste lõikude projekteerimine algab aastal 2020 ning viiakse ellu aastatel 2020-2028.

Rohkem informatsiooni elektrifitseerimise plaanide kohta saab lugeda inglise keeles.
Electrification of Estonian Railways 2020-2028