Projektid

Raudtee nagu igasugune taristu vajab pidevat investeerimist ja uuendamist. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on ühtekuuluvusfondist saadud toetuste abil õnnestunud kapitaalselt remontida sadu kilomeetreid raudteed ning seda ümbritsevat taristut. See tegevus jätkub, kuna suur osa raudteest pärineb siiski praegugi veel 1960. aastatest.

Investeerimisprojektide eesmärk on jätkusuutliku transpordi tagamine. Prioriteediks on ka keskkonnasõbralike ning madala mürataseme ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede, meretranspordi, sadamate jm eri transpordiliikide ühendamine, lennujaamade taristu arendamine ja parandamine, soodustamaks säästvat piirkondlikku ja kohalikku liikuvust.


Käimasolevad projektid

21,1 mln eurot, EL toetusemäär 85%
2018 II kvartal – 2023 suvi

Lääne-Harju raudtee rekonstrueerimise (Tallinn-Keila-Paldiski; Klooga-Kloogaranna; Keila-Riisipere-Turba) projektiga paralleelselt toimub kogu läänesuunal uue liiklusjuhtimissüsteemi (LJS) ehitus.

25 mln eurot, EL toetuse määr 85%
01.06.2015 – 31.12.2021

Tapa-Tartu raudteelõigu rekonstrueerimine ca 57 km ulatuses (terve lõik on 110 km), 17 ülesõidukoha remont. Tapa-Tartu raudtee rekonstrueerimise projekti eesmärgiks oli raudteelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse tagamine reisirongidele kuni 120 km/h ja kaubarongidele kuni 80 km/h.

2,4 mln eurot, EL toetusmäär 40%
29.08.2019 - 31.12.2023

29.augustil 2019 allkirjastasid AS Läti Raudtee (LDz) ja AS Eesti Raudtee (ER) toetuslepingu innovatsiooni ja võrkude rakendusametiga (INEA) ühisprojekti "Koostalitlusvõimeline raudteesüsteem Balti riikides" rakendamiseks.

38,5 mln eurot, EL toetusemäär 85%
2017 II kvartal – 2023 suvi

Lääne-Harju raudtee rekonstrueerimise projekti peamiseks eesmärgiks on aastatel 2017 - 2023 läänesuuna raudteeliinide (Tallinn-Keila-Paldiski; Klooga-Kloogaranna; Keila-Riisipere-Turba) rekonstrueerimine. AS Eesti Raudtee soovib seeläbi suurendada raudtee läbilaskevõimet, tõsta  ohutuse- ja turvalisuse taset ning muuta raudtee haldamine, sellel opereerimine ning kasutus maksimaalselt tõhusaks.

15 mln eurot
2018 III kvartal - 2021 III kvartal

Projekti eesmärgiks on Tallinn – Tartu raudteelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse võimaldamine reisirongidele kuni 135 km/h ja kaubarongidele kuni 80 km/h. Raudtee rekonstrueerimine planeeritakse Tapa – Tartu raudteeliinil orienteeruvalt 11 kilomeetri ulatuses (Tabivere – Kärkna lõigul). Ühe olulisema suurema tööna on plaanis rajada uus raudteesild üle Emajõe.

Lisaks panustatakse täiendavatesse ohutusmeetmetesse – ülesõitudele lisatakse tõkkepuud, enimkasutatavatele ülekäikudele paigaldatakse foosignalisatsioon, parendatakse valgustust ning ohtlikes kohtades piiratakse raudtee aiaga.

24,1 mln eurot, ÜF kaasfinantseering 11,2 mln eurot
2018 III kvartal – 31.12.2021

Projekti eesmärgiks on Tapa – Narva raudteelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse võimaldamine reisirongidele kuni 135 km/h ja kaubarongidele kuni 80 km/h. Raudtee rekonstrueerimine planeeritakse Tapa – Narva raudteeliinil orienteeruvalt 54 kilomeetri ulatuses (Tapa – Kadrina ja Kabala – Jõhvi lõikudel).

Lisaks panustatakse täiendavatesse ohutusmeetmetesse – ülesõitudele lisatakse tõkkepuud, enimkasutatavatele ülekäikudele paigaldatakse foosignalisatsioon, parendatakse valgustust ning ohtlikes kohtades piiratakse raudtee aiaga.

Rahvusvahelise reisirongiliikluse parendamiseks renoveeritakse Narva madal ooteplatvorm.


Tehtud projektid

7,7 mln eurot
Jaanuar 2018 - 31.12.2019

Riisipere-Turba raudtee rajamine. Uue raudtee rajamine toimus valdavas osas olemasolevale raudtee trassile, kuhu ehitati uus muldkeha ülemine kiht ning sellele raudtee pealisehitis ja kontaktvõrk. Reisirongide maksimaalseks kiiruseks taastataval lõigul planeeriti kuni 140 km/h, raudteetrass kavandati nii reisijatevedu kui kaubavedu võimaldavana. Lõigule rajati ühetasandilised ülesõidud Nissi teele (riigimaantee nr 11162) ja Kivitammi teele (riigimaantee nr 11165), säilitati läbipääs raudtee alt Veetõusme teel. Samatasandilised ülesõidukohad varustati automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuudega. Turba alevikku rajati 138m pikkune reisijate ooteplatvorm, mille mõlemasse otsa rajati kergliikluse tarbeks käiguteed ning Riisipere poolsesse otsa raudteeülekäigukoht.

23,8 mln eurot, EL toetuse määr 83,4%
01.09.2010 - 25.02.2015

Kontaktvõrgu rekonstrueerimistööde eesmärgiks oli tagada kvaliteetsed tingimused reisirongiühenduse korraldamiseks Eesti Liinirongid AS-i opereeritavatel liinidel ja raudtee kontaktvõrgu vastavus uute rongide teenindamiseks vastavalt kehtivatele tehnilistele nõuetele. Lisaks eeltoodule loodi eeldused reisirongide liikumistiheduste ning -kiiruste kasvuks tulevikus.

Kontaktvõrgu renoveerimisel asendati kõik kontaktvõrgu elemendid, sh kandetoed ja –konstruktsioonid, trossid ja juhtmed, isolaatorid, muud liiniseadmed. Kokku 84 km elektrifitseeritud raudteed, mis on 38% elektrifitseeritud raudteede kogupikkusest. Kontaktvõrk rekonstrueeriti kiirusele, mis võimaldab reisirongidel sõita peateedel kuni 160 km/t. Kasutati lahendusi, mis vähendavad edaspidi kontaktvõrgu hoolduse ja remondi kulutusi ning aega. Tööde käigus rajati veoalajaama uued hooned, paigaldati uued jaotusseadmed, mis ühendati olemasolevate liinidega ning demonteeriti vanad jaotusseadmed. Projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagamiseks soetati hooldussõiduk kontaktvõrgu kontrolli ning hooldus- ja remonditööde läbiviimiseks. Kontaktvõrgu hooldussõiduk võimaldab tagada kontaktvõrgu häireteta töö ja kiire liikluse taastamise kontaktvõrgu rikete või avariide korral.

15,9 mln eurot, EL toetuse määr 80,61%
01.11.2011 – 31.12.2013

Projekti eesmärgiks oli viia AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuur Tallinn - Keila - Paldiski, Klooga - Klooga-Ranna ning Keila - Riisipere raudteelõikude jaamavahedel vastavusse sõidukiirustega kuni 120 km/h reisirongidele ja 80 km/h kaubarongidele tagades seejuures ohutu ja mugava raudteeliikluse. Selleks renoveeriti Tallinn-Keila-Paldiski, Klooga - Klooga-Ranna ning Keila-Riisipere liinidel peateed jaamavahedes. Koos rööbasteede renoveerimisega teostatti ka remondilõikudel asuvate raudteeülesõidukohtade katete remont.


Elektrifitseerimine

Eesti Raudtee on vastutustundlik ettevõte ning lisaks meie peamisele eesmärgile ehk raudteetaristu teenuse heale kvaliteedile nii reisijate kui kaubavedajate tarvis, on meie eesmärk vähendada raudteetranspordi kahjulikku mõju keskkonnale. Elektriraudtee on üks keskkonnasäästlikumaid transpordiliike.
Eesti on võtnud endale eesmärgi aastaks 2030 katta ca 14% transpordisektori energia kasutamisest taastuvatest allikatest. Sellest mahust kolmandik on planeeritud katta elektriraudteeliikluse mahu kasvuga. Elektriraudtee laiendamise eelduseks on olulises mahus kontaktvõrgu laiendamine.
Elektriraudtee esimeste lõikude projekteerimine algab aastal 2020 ning viiakse ellu aastatel 2020-2028.

Rohkem informatsiooni elektrifitseerimise plaanide kohta saab lugeda inglise keeles.
Electrification of Estonian Railways 2020-2028