45,2 mln eurot, EL toetusemäär 85%
2017 II kvartal – 2023 IV kvartal

logo

 

Lääne-Harju raudtee rekonstrueerimise projekti peamiseks eesmärgiks on aastatel 2017 - 2023 läänesuuna raudteeliinide (Tallinn-Keila-Paldiski; Klooga-Kloogaranna; Keila-Riisipere-Turba) rekonstrueerimine. AS Eesti Raudtee soovib seeläbi suurendada raudtee läbilaskevõimet, tõsta  ohutuse- ja turvalisuse taset ning muuta raudtee haldamine, sellel opereerimine ning kasutus maksimaalselt tõhusaks. 

Juba 2019.a. käivitasime uue liiklusjuhtimise süsteemid Klooga ja Riisipere jaamas ning 2020.a. Keila, Vasalemma ja Paldiski jaamas. 2021.a. rajasime uue liiklusjuhtimissüsteemi Balti jaama ning 2022.a. uuendame Pääsküla jaama, Pääsküla – Balti jaama ja Keila- Pääsküla kaheteelise lõigu liiklusjuhtimissüsteemid ja ülesõidud.

Raudtee ehitustööd algasid 2017. aasta kevadel Vasalemma ja Riisipere jaamades ning jätkusid suvel Urda-Keila raudteelõigul, sügisel liiguti Klooga-Paldiski lõigule. 2018. aastal toimusid Tallinna-Pääsküla mõlema peatee, Keila jaama uue reisijate platvormi ning selle juurde kuuluva rööbastee ehitus. 2019. aastal tehti ehitustöid Klooga ja Keila jaamades. 2020. aastal lõpetati Keila jaama uuendamistööd ja rekonstrueeriti Paldiski jaam, samuti tehti Pääskülas ja Keilas ettevalmistustööd Keila-Pääsküla teise peatee ehituseks. 2021.a. jõudsid ehitustööd Balti jaama, ehitati Tallinnas üle Paldiski mnt uus sild, Balti jaama täiendavad rööbasteed ja ooteplatvormid, kõik Balti jaama reisronge teenindavad rööbasteed said kontaktvõrgu. 2021-2022.a. toimusid Keila-Pääsküla 2. peatee ehitustööd, ehitati Keila-Valingu ca 2,7 km ja Laagri-Pääsküla ca 3,8 km vahelistele raudteelõikudele teine peatee, uued sillad üle Keila jõe, Pääsküla jõe ja Topi liiklussõlme, ehitati täiendavad ooteplatvormid Laagris, Keilas ja Urdas ning uued kergliiklustunnelid Keilas ja Laagris. 2023.a. jätkub raudtee peatee kapremont Riisipere ja Vasalemma vahel.

Projekt koosneb järgnevatest suurematest osaprojektidest:
1. Raudtee kapitaalremont kõikidel Lääne-Harju liinidel.
2. Tallinn-Balti jaama laiendamine, mille tulemusena rajati üle Paldiski maantee täiendav viadukt, ehitati täiendav raudteelõik kuni Kitseküla peatuseni, rajati Balti jaama uued seisuteed, kontaktvõrk, 2 uut platvormi ja käiguteed.
3. Pääsküla-Keila 2. peatee rajamine, mille tulemusena rajati puuduv teine rööpapaar Keila-Valingu ja Laagri-Pääsküla vahele, ehitati ümber Pääsküla ja Keila rööbasteed ja kontaktvõrk ning rajati 3 uut silda, 2 uut tunnelit ja 4 uut ooteplatvormi.
4. Paldiski raudteejaama laiendamine, mille tulemusena pikendati Paldiskis jaamateid, ehitati ringi reisijate ooteplatvorm ning rajati täiendav seisutee reisirongidele.
5. Pääsküla raudteejaama laiendamine (sh raudteetööd ja kontaktvõrk).

Mahukate investeeringute tulemus on ajavõit läbi tihedama rongigraafiku, moodsad digitaalsete infotabloodega ooteplatvormid, paranev reisijate ligipääsetavus ning ka paremad kaubaveo võimalused. Oma elutsükli lõpus olevate detailide väljavahetamine ning uute materjalide kasutamine suurendab raudteeliikluse ohutust ja töökindlust ning vähendab raudteeliiklusest tulenevat müra.