AS Eesti Raudtee on aktiivselt toimetamas Tapa–Tartu raudtee elektrifitseerimise töödega ning nüüd alustab töödega ka Narva suunas. Sel nädalal sõlmiti AS-iga GRK Eesti kaks lepingut, millest üks, 81 miljoni euro väärtuses, sisaldab Tapa–Narva raudteelõigus elektrirongidele vajaliku kontaktvõrgu ja veoalajaamade projekteerimist ning ehitamist. Teine leping, maksumusega 2,9 miljonit eurot, sõlmiti ehitatava kontaktvõrgu hooldamiseks viie aastase perioodi vältel peale kontaktvõrgu valmimist. Kontaktvõrk Tapalt Narvani saab kasutuseks valmis 2027. aastal.

„Lepingute sõlmimiseks avaldati selle aasta suvel rahvusvaheline hange, mille vastu oli huvi ootuspäraselt suur. Eesti Raudtee jaoks on tegemist kolmanda sarnase hankega kontaktvõrgu uuendamiseks ja laiendamiseks. Nii sõlmiti eelmise aasta alguses sarnane leping ühispakkujatega GRK Suomi OY ja GRK Eesti AS ning selle lepingu raames on tänaseks valdav osa Aegviidu–Tapa–Tartu kontaktvõrgust juba valmis ehitatud. Selle aasta alguses sõlmiti leping OÜ-ga Leonhard Weiss, kes uuendab kontaktvõrku Lagedi–Aegviidu lõigus,“ kommenteeris Eesti Raudtee energiavaldkonna juht Andrus Alas.

Alase sõnul ollakse Tapa–Narva hanke tulemustega rahul, kuna GRK Eesti on saanud Aegviidu–Tapa–Tartu kontaktvõrgu ehitamisel palju väärtuslikke kogemusi ning see võimaldab neil oma töid ka Tapa–Narva lõigus hästi teha.

„Oleme väga tänulikud võimaluse eest osaleda nii olulises projektis, mis aitab kaasa Eesti rongiliikluse moderniseerimisele ja keskkonnasõbralikumaks muutmisele. GRK varasem kogemus Aegviidu–Tapa–Tartu lõigu elektrifitseerimisel on loonud tugeva aluse edukaks tööde teostamiseks ka Tapa–Narva lõigus,“ sõnas GRK Eesti tegevjuht Tiit Roben. „Ehitame projekti raames kaasaegse ja töökindla kontaktvõrgu, mis toetab rongiliikluse arengut ja tagab mugavama ning kiirema teenuse raudteel. Samuti on GRK-l võimekus ehitatava taristu pikaajaliseks hooldamiseks, et tagada selle kvaliteet ja töökindlus aastateks.“

Raudtee elektrifitseerimise projektiga tõstetakse tänast Eesti Raudtee elektrifitseeritud taristu mahtu 237 kilomeetrilt enam kui 700-le kilomeetrile ning selle eesmärk on muuta rongitransporti kiiremaks, sujuvamaks ja veelgi keskkonnasõbralikumaks. Projekti maksumusest 85% rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest ja 15% Eesti riigi eelarvest.