AS Eesti Raudtee toimetab aktiivselt Tapa–Tartu lõigu elektrifitseerimise ning õgvendustöödega, mis peaksid valmima 2025. aasta suve lõpuks. Järgmisest aastast aga liiguvad tööd ka ida suunale ning välja on kuulutatud riigihange Tapa–Narva raudteeliini õgvenduste ja kapitaalremondi tarbeks, millele oodatakse pakkumisi 17. detsembrini.

„Eesti Raudtee eesmärgiks on järgneval aastal alustada ka Tapa–Narva raudteeliini töödega elektrifitseerimise ning piirkiiruse tõstmiseks kuni 160 km/h. Antud eesmärgi saavutamiseks tuleb teostada liinile jäävate alla 1300 m raadiusega kõverate õgvendamised,“ kommenteeris AS Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Imre Reipõld.

Tema sõnul õgvendatakse kõveraid Tapa–Kadrina, Püssi–Kohtla ja Jõhvi–Oru jaamavahedes, lisaks korrigeeritakse tee geomeetriat koos pealisehituse väljavahetamisega Kiviõli–Püssi jaamavahel ning tehakse kapitaalremont Soldina–Narva jaamavahel kokku mahus ca 10,5 km. Tööde tulemusena lüheneb raudteeliin 176,6 m võrra ning enim nihkub uus trass olemasoleva suhtes Püssi–Kohtla õgvendusel, kus nihkumine on ca 411 m. Seitsmes jaamas asendatakse olemasolevad peatee pöörmed betoonil pöörmetega, mis võimaldavad jaamast kiiremat läbisõitu. 

Elektrifitseerimiseks vajalike eelduste loomiseks teostatakse seitsme jaama osaline ümberehitus, mille märksõnaks on taaskasutus. Nimelt kasutatakse jaamateede rekonstrueerimisel peateest üles võetavat kasutusel olnud materjali. 

Lisaks rajatakse uusi raudteealuseid truupe, rekonstrueeritakse kaks raudteeülesõidukohta, paigaldatakse ohutuspiirdeaedu ning tõstetakse ümber ette jäävaid kommunikatsioone. Oru jaamas rajatakse uus ooteplatvorm ja pargi&reisi parkla. 

Liini suurimal 3,2 km pikkusel Püssi–Kohtla õgvendusel, mis läbib RMK kinnistuid, alustati ehituse ettevalmistustöödega juba käesoleva aasta suvel, kus RMK teostas trassi uues asukohas raadamise. Põhiliste ehitustööde teostamine on planeeritud aastatele 2025 ja 2026, ning elektrifitseeritud 160 km/h kiirust võimaldav raudteetrass peaks valmima 2027. aastal. Ehitustegevus jääb üheksa omavalitsuse haldusalale. 

Projekti kaasrahastab Euroopa Liit ning Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust.