20. septembril 1924 väljus Balti jaamast Pääsküla poole pidulikule avasõidule esimene elektrirong, mis oli ühtlasi ka esimene Baltimaades. Sajand hiljem valmib Eesti Raudtee eestvõttel elektriraudtee Tapa–Tartu vahel, mis laseb 2025. aastal Elronil tuua Tallinna–Tartu liinile uued ja kiired elektrilised reisirongid.
„Elektriraudtee oli innovaatiline sajandi eest, kuid oma eesmärke teenib see ka tänapäeval muutes raudteetransporti aina keskkonnasõbralikumaks. Investeerime praegu raudtee arendamisse rekordilisi summasid. Rail Balticu kõrval on oluline rõhutada, et lähima viie aasta jooksul investeerime Eesti Raudtee arendamisse 582 miljonit, mis aitab parandada taristut ja tõsta rongide kiirusi,“ kommenteeris taristuminister Vladimir Svet.
“Viimase kümne aasta jooksul on rongireisijate arv kahekordistunud ja tahame taristu arendamisega kaasa aidata, et neid oleks veel rohkem. Elektriraudtee teeb rongisõidu ka veelgi loodussõbralikumaks, eriti arvestades, et kasutatav elekter pärineb taastuvatest allikatest,“ ütles Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann.
Elroni juhatuse esimehe Lauri Betlemi sõnul tuleb imetleda saja aasta taguse Eesti Vabariigi julgust teha nii suur ja pikale ulatuva mõjuga otsus ning alustada raudtee elektrifitseerimist. „Just elektrirongid ja -raudtee on ka täna kestliku ühistranspordi arendamise keskmes. Lähiaastatel liinile tulevad uued rongid aitavad pakkuda reisijale mugavamaid ja kiiremaid reise ning tihedamaid sõiduplaane, seejuures muutes kogu sektorit oluliset keskkonnasõbralikumaks,“ märkis Betlem.
Regionaalminister Piret Hartman usub, et rongiliiklust saab pidada ühistranspordi veduriks. „Sajandi jooksul on toimunud suur areng ja ka meie tulevik põhineb rongiliiklusel. Tõstame kiiruseid ja arendame välja kõik ühendused – ka Haapsalu, mis on veel lõpuni viimata. Rongiliiklus pole asi iseenesest, sest meid ei ühenda pelgalt „porgandid“, vaid see, et arendame ja seome Eestit tervikuna. See tagab laiapindse riigi arengu ja inimeste valikuvabaduse,“ ütles Hartman.
Saja aasta eest oli Nõmmel esimese elektrirongi sihtjaamana oluline roll ning seetõttu toimus ka elektriraudtee juubeli tähistamine just seal. Nõmme muuseumis saab näha ka pilte esimestest rongisõitudest. Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul on raudtee elektrifitseerimist Nõmme arenguloos raske ülehinnata. „Rahumäe, Hiiu, Kivimäe, Pääsküla ja Laagri asumid on kasvanud rongiliikluse tihenemisega käsikäes. Täna pakub rong konkurentsitult kiireimat pääsu Nõmmelt Tallinnasse. Lisaks praktilisele poolele kaasneb rongisõiduga ka paratamatult teatav romantika. Olen tänulik hea koostöö eest Eesti Raudtee ja Elroniga. Sünnipäeva auks jaamadesse paigaldatud infotahvlid ja perroone kaunistavad Kadri Roosi kunstitööd on väärikad ning aitavad raudtee ajalugu au sees hoida.“
Sada aastat tagasi tegi esimese sõidu teiste seas kaasa rida Eesti Vabariigi valitsuskabineti liikmeid ning riigivanem Friedrich Akel, kes ostis ka esimese seesuguse rongi sõidupileti. Pärast avasõitu algas kell 12.20 regulaarne elektrirongiliiklus Tallinn–Pääsküla liinil (11,2 km).
Praeguseks on elektriraudtee saanud peamiseks arendatavaks suunaks nii Eestis kui ka Euroopas ning sellega saab sõita Tallinnast näiteks Lääne-Harju valla aga ka Aegviidu jaamadesse, 2025. aasta sügisest ka Tartusse ning 2027. aastal Narva. Eesti Raudtee taristul on hetkel elektriraudteid 237 (kunagi oli 132) km. Lähitulevikus pikendatakse elektrifitseerimise projektiga raudtee elektrifitseeritud rööbasteede ulatust kuni 800 kilomeetrini.
