Projektid

Raudtee nagu igasugune taristu vajab pidevat investeerimist ja uuendamist. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on ühtekuuluvusfondist saadud toetuste abil õnnestunud kapitaalselt remontida sadu kilomeetreid raudteed ning seda ümbritsevat taristut. See tegevus jätkub, kuna suur osa raudteest pärineb siiski praegugi veel 1960. aastatest.

Investeerimisprojektide eesmärk on jätkusuutliku transpordi tagamine. Prioriteediks on ka keskkonnasõbralike ning madala mürataseme ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede, meretranspordi, sadamate jm eri transpordiliikide ühendamine, lennujaamade taristu arendamine ja parandamine, soodustamaks säästvat piirkondlikku ja kohalikku liikuvust.


Käimasolevad projektid

Kogumaksumus selgumisel
2017 II kvartal - 2021 lõpp

Lääne-Harju raudtee ehitustööde käigus arendatakse raudteede võrku Tallinnas ja Lääne- Harjumaal ning parandatakse olemasolevate rööbasteede seisukorda, kaasajastatakse erinevaid vananenud tehnoloogiaid, sh rajatakse täiesti uus liiklusjuhtimissüsteem, ning püstitatakse täiendavaid reisijate rajatisi.

Tööd algasid 2017. aasta kevadel Vasalemma ja Riisipere jaamas ning jätkusid suvel Udra-Keila raudteelõigul. Sügisel liiguti Klooga-Paldiski lõigule ning sel aastal alustati töid ka Paldiski jaamas. 2018. aastal toimuvad Tallinna-Pääsküla mõlema peatee ning Keila jaama uue reisijate platvormi ning selle juurde kuuluva tee ehitus. 2019. aastal tehakse töid Klooga, Keila ning Paldiski jaamades, rajatakse Riisipere-Turba raudtee. 2020. aastal tehakse töid Pääsküla jaamas, ehitatakse Tallinnas üle Paldiski mnt uus sild, 2021. aastal Balti jaama rööbasteid ja platvorme. Paralleelselt raudteetöödega toimub ka uue liiklusjuhtimissüsteemi ehitus. Kokku teostatakse raudteetöid 42-l kilomeetril.

Investeeringute tulemus on ajavõit läbi tihedama rongigraafiku, moodsad digitaalsete infotabloodega ooteplatvormid, paranev reisijate ligipääsetavus ning ka paremad kaubaveo võimalused. Oma elutsükli lõpus olevate tehnoloogiate ja detailide väljavahetamine ning uute materjalide kasutamine suurendab raudteeliikluse ohutust ja töökindlust.

Lääne-Harju suurprojekt koosneb järgnevatest suurematest osaprojektidest:

1. LH raudteede kapitaalremondi 2. etapp s.o raudteede kapitaalremont kõikidel Lääne-Harju liinidel.

2. Lääne-Harju raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi (LJS) moderniseerimine, mille tulemusena valmib kogu Lääne-Harju piirkonna liikluse juhtimiseks uus ja mikroprotsessortehnoloogial põhinev kaasaegne rongide liiklusjuhtimise süsteem.

3. Tallinn-Balti jaama laiendamine, mille tulemusena rajatakse üle Paldiski maantee täiendav viadukt, ehitatakse täiendav raudteelõik kuni Kitseküla peatuseni ning rajatakse Balti jaama uued platvormid ja käiguteed.

4. Pääsküla-Keila 2. peatee rajamine, mille tulemusena rajatakse puuduv teine rööpapaar Keila-Valingu ca 2,7 km ja Laagri-Pääsküla ca 3,8 km vahelistele raudteelõikudele, ehitatakse ümber Pääsküla ja Keila jaamad ning rajatakse Keilasse täiendav ooteplatvorm.

5. Riisipere-Turba raudtee rajamine. Uue raudtee rajamine toimub valdavas osas olemasolevale raudtee trassile, kuhu ehitakse uus muldkeha ülemine kiht ning sellele raudtee pealisehitis ja kontaktvõrk. Reisirongide maksimaalseks kiiruseks taastataval lõigul on planeeritud kuni 140 km/h, raudteetrass on kavandatud nii reisijate vedu kui kaubavedu võimaldavana. Lõigule rajatakse ühetasandilised ülesõidud Nissi teele (riigimaantee nr 11162) ja Kivitammi teele (riigimaantee nr 11165), säilitatakse läbipääs raudtee alt Veetõusme teel. Samatasandilised ülesõidukohad varustatakse automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuudega. Turba alevikku rajatakse 138 m pikkune reisijate ooteplatvorm, mille mõlemasse otsa rajatakse kergliikluse tarbeks käiguteed ning Riisipere poolsesse otsa raudteeülekäigukoht.

6. Paldiski raudteejaama laiendamine, mille tulemusena pikendatakse Paldiskis jaamateid, ehitatakse ringi reisijate ooteplatvorm ning rajatakse täiendav rööbastee reisirongidele.

 

15 mln eurot
2018 III kvartal - 2021 III kvartal

Projekti eesmärgiks on Tallinn – Tartu raudteelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse võimaldamine reisirongidele kuni 135 km/h ja kaubarongidele kuni 80 km/h. Raudtee rekonstrueerimine planeeritakse Tapa – Tartu raudteeliinil orienteeruvalt 11 kilomeetri ulatuses (Tabivere – Kärkna lõigul). Ühe olulisema suurema tööna on plaanis rajada uus raudteesild üle Emajõe.

Lisaks panustatakse täiendavatesse ohutusmeetmetesse – ülesõitudele lisatakse tõkkepuud, enimkasutatavatele ülekäikudele paigaldatakse foosignalisatsioon, parendatakse valgustust ning ohtlikes kohtades piiratakse raudtee aiaga.

24,1 mln eur s.h ÜF kaasfinantseering 15,2 mln eur
2018 III kvartal – 2020 IV kvartal

Projekti eesmärgiks on Tapa – Narva raudteelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse võimaldamine reisirongidele kuni 135 km/h ja kaubarongidele kuni 80 km/h. Raudtee rekonstrueerimine planeeritakse Tapa – Narva raudteeliinil orienteeruvalt 54 kilomeetri ulatuses (Tapa – Kadrina ja Kabala – Jõhvi lõikudel).

Lisaks panustatakse täiendavatesse ohutusmeetmetesse – ülesõitudele lisatakse tõkkepuud, enimkasutatavatele ülekäikudele paigaldatakse foosignalisatsioon, parendatakse valgustust ning ohtlikes kohtades piiratakse raudtee aiaga.

Rahvusvahelise reisirongiliikluse parendamiseks renoveeritakse Narva madal ooteplatvorm.

24 976 820,00, EL toetuse määr 85%
01.06.2015 – 31.12.2019

Tapa-Tartu raudteelõigu rekonstrueerimine ca 57 km ulatuses (terve lõik on 110 km), 17 ülesõidukoha remont. Tapa-Tartu raudtee rekonstrueerimise projekti eesmärgiks oli raudteelõikudel liiklusohutuse ja toimepidevuse tagamine, kiiruspiirangute arvu vähendamine ning liikumiskiiruse tagamine reisirongidele kuni 120 km/h ja kaubarongidele kuni 80 km/h.


Tehtud projektid

23 777 678,15 €, EL toetuse määr 83,4%
01.09.2010 - 25.02.2015

Kontaktvõrgu rekonstrueerimistööde eesmärgiks oli tagada kvaliteetsed tingimused reisirongiühenduse korraldamiseks Eesti Liinirongid AS-i opereeritavatel liinidel ja raudtee kontaktvõrgu vastavus uute rongide teenindamiseks vastavalt kehtivatele tehnilistele nõuetele. Lisaks eeltoodule loodi eeldused reisirongide liikumistiheduste ning -kiiruste kasvuks tulevikus.

Kontaktvõrgu renoveerimisel asendati kõik kontaktvõrgu elemendid, sh kandetoed ja –konstruktsioonid, trossid ja juhtmed, isolaatorid, muud liiniseadmed. Kokku 84 km elektrifitseeritud raudteed, mis on 38% elektrifitseeritud raudteede kogupikkusest. Kontaktvõrk rekonstrueeriti kiirusele, mis võimaldab reisirongidel sõita peateedel kuni 160 km/t. Kasutati lahendusi, mis vähendavad edaspidi kontaktvõrgu hoolduse ja remondi kulutusi ning aega. Tööde käigus rajati veoalajaama uued hooned, paigaldati uued jaotusseadmed, mis ühendati olemasolevate liinidega ning demonteeriti vanad jaotusseadmed. Projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagamiseks soetati hooldussõiduk kontaktvõrgu kontrolli ning hooldus- ja remonditööde läbiviimiseks. Kontaktvõrgu hooldussõiduk võimaldab tagada kontaktvõrgu häireteta töö ja kiire liikluse taastamise kontaktvõrgu rikete või avariide korral.

15 856 799,56 EL toetuse määr 80,61%
01.11.2011 – 31.12.2013

Projekti eesmärgiks oli viia AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuur Tallinn - Keila - Paldiski, Klooga - Klooga-Ranna ning Keila - Riisipere raudteelõikude jaamavahedel vastavusse sõidukiirustega kuni 120 km/h reisirongidele ja 80 km/h kaubarongidele tagades seejuures ohutu ja mugava raudteeliikluse. Selleks renoveeriti Tallinn-Keila-Paldiski, Klooga - Klooga-Ranna ning Keila-Riisipere liinidel peateed jaamavahedes. Koos rööbasteede renoveerimisega teostatti ka remondilõikudel asuvate raudteeülesõidukohtade katete remont.